Ametlik väljaanne "Ametlikud Teadaanded"

Ametlikud Teadaanded on arvutisidevõrgus ilmuv elektrooniline ametlik väljaanne, mille väljaandmist korraldab Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

Tulenevalt "Riigi Teataja seadusest" avaldatakse Ametlikes Teadaannetes teated, kutsed ja kuulutused, mille avaldamise kohustus tuleneb seadusest, Vabariigi Valitsuse määrusest või ministri määrusest, kuid mille avaldamist Riigi Teatajas või muus trükiväljaandes ei ole ette nähtud. Riigi Teatajas avaldatavate teadaannete avaldamise kohustus sätestatakse vastavat valdkonda reguleerivas seaduses ja "Riigi Teataja seaduses".

Tulenevalt Riigi Teataja seaduse ja äriseadustiku muutmise seadusest (RT I 2003, 4, 19) ilmuvad Ametlikud Teadaanded alates 01.07.2003 ainult elektrooniliselt, aadressil www.ametlikudteadaanded.ee.

Väljaande levi

Ametlike Teadaannete internetilehekülg on kõigile soovijatele tasuta ligipääsetav.

Eesti Rahvusraamatukogu, rahvaraamatukogud ning valla- ja linnavalitsused võimaldavad vastavate tehniliste võimaluste olemasolul Ametlikke Teadaandeid soovijatel tasuta kasutada.

Ametlikud Teadaanded ilmuvad pidevalt. Uued teated lisanduvad süsteemi vastavalt nende esitamisele igal tööpäeval.


Teadaannete esitamine

Teadaandeid saab esitada kolmel moel:

1. otse AT infosüsteemi internetis aadressil www.ametlikudteadaanded.ee


2. e-posti teel, digitaalselt allkirjastatuna aadressil ametlik.teade@just.ee


3. postiga aadressil Lõkke 4, 19081 Tallinn (märksõna "Ametlik Teadaanne")

Kui teadaanne esitatakse elektrooniliselt, siis paberkandjal teadaande saatmine ei ole vajalik.

Iga teadaanne peab sisaldama vähemalt järgmist infot:
- teadaande liik (vt teadaannete liike);
- teadaande sisu;
- esitamise kuupäev.

E-postiga või paberkandjal esitatud teatele (vt teate näidisvorm) tuleb lisada leht esitajaandmetega (vt näidisvorm) ja kinnitus riigilõivu tasumise kohta. Riigilõivu tasumise kinnituse juures tuleb ära näidata maksmise kuupäev, makstud summa ja arveldusarve number, millelt makse tehti.

Teadaande sisu eest vastutab selle esitaja. Registrite ja Infosüsteemide Keskusel on õigus selgelt ebakorrektne, vigaste või puudulike andmetega teadaanne või teadaanne, mille avaldamise eest on ette nähtud riigilõiv, kuid see on tasumata, jätta avaldamata, andes sellest esitajale koheselt teada.
Veenduge, et teadaannete avaldajal oleks olemas Teie kontaktandmed.


Andmete parandamine teadaande tekstis

Vigade parandamine teadaande tekstis toimub vastavalt "Riigi Teataja seadusele". Ametlike Teadaannete väljaandjal on enne teadaande avaldamist õigus juhtida teadaande esitaja tähelepanu selle tekstis esinevatele vormi-, keele- või trükivigadele. Kokkuleppel teadaande esitajaga võib vigase teadaande tagastada.

Kui vormi-, keele- või trükivead esinevad avaldatud teadaande tekstis, teatatakse sellest Ametlike Teadaannete väljaandjale. Vea parandamiseks tuleb teadaande esitajal esitada korrektne teadaande tekst, mille alusel koostab Ametlike Teadaannete väljaandja õiendi. Õiendis tuleb märkida, milline osa teadaande tekstis parandatakse (s.t märgitakse vigane sõnastus, mis loetakse õigeks vastava uue sõnastusega). Õiendis märgitakse ka kuupäev ja selle koostamise aluseks oleva taotluse andmed. Teadaande kuupäeva ei muudeta. Esitatud korrektsed teadaande tekstid arhiveeritakse.

Ametlike Teadaannete väljaandja viib muudatused teadaande teksti ja lisab teadaande lõppu õiendi. Ületekstiotsing toimub ka õiendite andmete alusel, mistõttu on võimalik teadaannet leides näha selle kehtivat ja õiendiga parandatud sõnastust.

Lisaks võib teadaande esitaja tunnistada avaldatud teadaande või selle osa kehtetuks. Nimetatud juhul on teadaanne alates selle avaldamise kuupäevast jõus, kuid kui enne teadaandes sisalduva kohustuse täitmise tähtaega on teadaandes sisalduv kohustuse alus ära langenud, siis võib avaldada kehtetuks tunnistamise teate. Kehtetuks tunnistamise teade avaldatakse vastava teadaande järel, kus märgitakse ka kuupäev ja selle koostamise aluseks oleva taotluse andmed.

Sisulise vea korral teadaande tekstis (nt kutsutakse kohtutäituri büroosse võlglasena isik, kes sisaldub nimekirjas ekslikult jms) on võimalik teadaande esitajal esitada teadaande tühistamise teade. Nimetatud teade avaldatakse samuti teadaande järel koos viitega selle aluseks olevale taotlusele. Nimetatud teadaanne või selle osa ei kuulu alates teadaande avaldamisest täitmisele.


Isikuandmete kasutamine

Kehtiva "Isikuandmete kaitse seaduse" kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud:
1) andmesubjekti nõlekul, või
2) andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse: a) seaduse alusel;
b) välislepingu või Euroopa Liidu Nõukogu v&otlide;i Euroopa Komisjoni otsekohalduva õigusaktiga ettenähtud üleasande täitmiseks; c) üksikjuhtumil andmesubjekti või muu isiku elu, tervise või vabaduse kaitseks, kui andmesubjektilt ei ole võimalik nõusolekut saada; d) andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, välja arvatud delikaatsete isikuandmete töötlemine.

Isikuandmete kaitse seaduse kohaselt ei kuulu isikukood delikaatsete isikuandmete alla, kuid nagu kõde isikuandmetega tuleb ka selle tööemisel lähtuda minimaalsuse põhimõttest - isikuandmeid võib koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmäide saavutamiseks - mistõttu tuleb enne teadaande esitamist kaaluda selle avaldamise vajalikkust.

Oluline on see, et isikuandmete kaitse seaduse viide viiks lehele: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12802623&searchCurrent


"Riigi Teataja seaduse" kohaselt avaldatakse Ametlikes Teadaannetes teadaanded muutmata kujul ja avaldamiseks esitatud teadaande õigsuse eest vastutab teadaande esitaja.


Riigilõivu tasumine

Vastavalt "Riigilõivuseadusele" on riigilõiv teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 100 krooni teate kohta. Riigilõivu kontrolliks tuleb alustada teadaande sisestamist, genereerida teadaandele ID-number ja seejärel tasuda riigilõiv, märkides ID-numbri maksekorraldusele makse põhjuseks esimesena. Mitmele teadaandele võib genereerida ühe ID-numbri ja tasuda korraga.
Riigilõivu tasumise korral peab riigilõivu tasumist tõendaval dokumendil olema märgitud toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse.

Riigilõiv kantakse Rahandusministeeriumi pangakontodele. Viitenumbrina kasutatakse riigilõivuga maksustatavale toimingule ning seda sooritavale valitsusasutusele või valitsusasutuse hallatavale riigiasutusele, muu avalik-õiguslikke ülesandeid täitva asutustele või kohtule omistatud numbrit.

Kontod riigilõivu tasumiseks:
SEB Pank, arveldusarve nr 10220034796011 (viitenumber 2900078680 alates 1. jaanuar 2007);
Swedbank, arveldusarve nr 221023778606 (viitenumber 2900078680 alates 1. jaanuar 2007).


Enne riigilõivu tasumist peate riigilõivukohustuslikel teadaannetel genereerima sisestamise lehel "Minu teadaanded" makse ID, pangas tasumisel märkima selle ID maksekorralduse selgituse lahtrisse. Alles seejärel teadanne avaldatakse. Seda saate kontrollida sisestamise lehel "Minu teadaanded".

Kui Teie sisestatud teadaande liik on riigilõivust vabastatud, makse ID-d genereerima ei pea ja teadaanne avaldatakse ilma, et süsteem Teilt makse ID genereerimist nõuaks.

Vastavalt "Riigilõivu seadusele" on riigiasutused teadaannete avaldamisel riigilõivust vabastatud. Seetõttu ei nõua süsteem Teilt makse ID genereerimist, kui Te sisestate riigiasutuse poolt teadaande, mis ei ole ka teise isiku riigilõivu kohustusega teadaanne. Selleks tuleb teil aga teadaannete sisestamisel ära märkida, et sisestate riigiasutuse poolt teadaande, mis ei ole riigilõivu kohustusega seotud. Nende teadaannete osas teostatakse ka enne avaldamist eelkontrolli.


Asutustel, kes juhinduvad oma raamatupidamise korraldamisel Riigi raamatupidamise üldeeskirjast, palume Ametlikes Teadaannetes avaldatud teadete eest makstud riigilõivu kajastamisel märkida Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide keskuse tehingupartneriks 008005.

Registrite ja Infosüsteemide Keskus kontrollib riigilõivu tasumist vastavalt Rahandusministeeriumist saadud loale elektroonilisel teel loale.

Riigilõivu tasumisest vabastamine ametlike teadaannete avaldamisel

Riigilõvu ei võeta riigilõivu seaduse §-s 22 nimetatud kohtuasjade toimingutega seonduvalt seaduses nõutava teadaande avaldamise eest.
Kui seadus ei sätesta isiku, kelle huvides või kelle kohustustega seonduvalt teadaanne avaldatakse, kohustust hüvitada teadaande avaldamiskulusid, on riigilõivu tasumisest vabastatud:
1) riigiasutus, samuti avalik-õiguslikke ülesandeid täitev isik seaduse, halduslepingu või haldusakti alusel avalikke ülesandeid täites;
2) kohaliku omavalitsuse üksus rahvastikuregistri seaduse §-s 46 nimetatud rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise taotluse avaldamisel.


Riigilõivu kohusluse tabel teadaande liikide järgi

Riigilõivu tagastamise taotlemine

Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist "Riigilõivuseaduse" alusel kahe aasta jooksul tasumise päevast arvates. Riigilõivu tagastamise taotlemisel tuleb esitada Registrite ja Infosüsteemide Keskusele kirjalik avaldus (vt. näidisvorm).

Registrite ja Infosüsteemide Keskus teeb otsuse taotluse kohta 30 kalendripäeva jooksul.


Teadaande esitaja tuvastamine

Süsteemi turvalisuse tagamiseks kõik teadaannete esitajad tuvastatakse.

Tuvastamise protseduur oleneb teadaande esitamise viisist:


1. Paberkandjal kohale toodud teadaannete esitajad tuvastatakse isikuttõendava dokumendi alusel. Esitaja kohta täidetakse isikuandmete kaart, mille õigsust esitaja kinnitab oma allkirjaga.
Paberkandjal esitatud (posti teel või kohale toodud) ametiasutuste ja institutsioonide (kohtud, kohtutäiturid, notarid, kohaliku omavalitsuse üksused, ministeeriumid ja nende haldusala asutused jt) teadaanded peavad olema vormistatud asutuse plangile ja juhi poolt allkirjastatud või esitatud koos vastava kaaskirjaga.

2. e-postiga teadaannete esitamisel peab teadaanne olema esitaja isiku tuvastamiseks allkirjastatud digiallkirjaga.

3. Ametlike Teadaannete infosüsteemi sisestatavate teadaannete esitajad autenditakse pangalingi (internetipanga keskkond) või ID-kaardi abil. Autentimist saab teostada Swedbanga, SEB Panga, Sampo Panga või Nordea Panga internetikeskkondades.

Elektrooniliselt teadaandeid esitama hakkavad ametiasutused ja institutsioonid (kohtud, kohtutäiturid, notarid, kohaliku omavalitsuse üksused, ministeeriumid ja nende haldusala asutused jt) peavad esitama Registrite ja Infosüsteemide Keskusele asutuse plangile vormistatud volikirja asutuse poolt elektrooniliselt teadaandeid sisestama hakkavate volitatud isiku(te) kohta.
Volikirjas peab olema ära toodud teadaandeid esitama õigustatud isiku eesnimi, perenimi, ametikoht, sünniaeg või isikukood ning kontaktandmed (vt volikirja näidisvorm).

Ametiasutustele ja institutsioonidele kinnitatud teadaannete liikidesse pääsevad teadaandeid sisestama ainult asutuse poolt esitatud volikirjas nimetatud isikud.

Ametlike teadaannetes on kasutusel erinevad elektroonilised teenused.

E-teavitus

Teenus võmaldab kasutajal tellida endale e-mailiga teavitusteenus Ametlikest Teadaannetest. Kasutaja täidab tellimuse vormi, kus tuleb määrata teate liik, periood, mille vältel teavitust edastatakse ja märksõnu. Teade edastatakse kasutajale üks kord päevas. Lisaks on võlus tellida kiirteenus, mille kohaselt e-mail teavitus edastatakse koheselt peale ametliku teadaande avaldamist. Täpsem info.

Ametlike teadaannete XML päring

Teenus võimaldab vaadata ja (enda andmebaasi) alla laadida informatsiooni Ametlikest Teadaannetest. Otsingu andmed väjastatakse ühe otsingupäeva kaupa. Täpsem info.

Teateliikide XML