PÕLLUMAJANDUSMINISTER



K Ä S K K I R I

Tallinn
15. juuni 2011 nr 100


Käskkiri kehtestatakse "Kalapüügiseaduse” § 19 lõike 6 alusel.

Nõukogu määrusega (EL) nr 1124/2010, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2011. aastaks (ELT L 318, 4.12.2010, lk 1—9), on Eesti Vabariigile 2011. aastaks määratud räime püügivõimalus 12 068 tonni Läänemerel ICES alarajoonides 25-27, 28.2, 29 ja 32.

Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määruse nr 150 "Kutselise kalapüügi võimalused ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Läänemerel ja Liivi lahel kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud saak 2011. aastaks” § 132 lõike 2 kohaselt on Läänemerel ICES alarajoonides 28.2, 29 ja 32 kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud räimesaak 1126 tonni, millest 826 tonni ammendumisel võib Saare, Hiiu, Lääne, Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondades püüda räime 50 tonni iga nimetatud maakonna kohta.

Seega on Vabariigi Valitsus "Kalapüügiseaduse” § 134 lõike 33 alusel kehtestanud Läänemerel ICES alarajoonides 28.2, 29 ja 32 kaluri kalapüügiloa alusel toimuva räimepüügi kohta aastase lubatud räimesaagi alam- ja ülemmäärad maakondade kaupa. Saare, Hiiu, Lääne, Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel toimuva räimepüügi aastane lubatud saak ei saa mingil juhul olla väiksem kui 50 tonni ega suurem kui 876 tonni.
Nii Saare, Hiiu, Lääne, Harju, Lääne-Viru kui ka Ida-Viru maakonnas kujuneb kaluri kalapüügiloa alusel toimuva räimepüügi 2011. aasta lubatud saak lõplikult kindlaks pärast seda, kui Läänemerel ICES alarajoonides 28.2, 29 ja 32 on välja püütud 826 tonni räime, mida Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määruse nr 150 "Kutselise kalapüügi võimalused ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Läänemerel ja Liivi lahel kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud saak 2011. aastaks” § 132 lõike 2 kohaselt püütakse kuues maakonnas ühiselt.

Kui ühine räimesaak on välja püütud, selgub, kuidas on ühine saak jaotunud maakondade vahel ehk mitu tonni räime nimetatud 826 tonnist püüti ühes või teises maakonnas. Liites maakonnas püütud kogusele 50 tonni, mis on iga maakonna lubatud saagi alammäär, saadakse selles maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel toimuva räimepüügi aastane lubatud saak.

Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määrusega nr 104 "Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” ettenähtud korras esitatud andmete kohaselt on 15. juuniks 2011. a Läänemerel ICES alarajoonides 28.2, 29 ja 32 kaluri kalapüügiloa alusel püütud 845 tonni räime. Seega on Saare, Hiiu, Lääne, Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondade ühine räimesaak (826 tonni) ammendunud.
Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määrusega nr 104 "Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” ettenähtud korras esitatud andmete kohaselt on 15. juuniks 2011. a Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ICES alarajoonides 28.2, 29 ja 32 püütud 567 tonni räime. Liites sellele 50 tonni, on Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel lubatud aastane räimesaak Läänemerel ICES alarajoonides 28.2, 29 ja 32 617 tonni.

Arvestades, et välja on püütud juba 586 tonni räime, on Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel lubatud aastane räimesaak Läänemerel ICES alarajoonides 28.2, 29 ja 32 ammendunud vähemalt 90 protsendi ulatuses. "Kalapüügiseaduse” § 19 lõige 6 kohustab põllumajandusministrit peatama veealal kutselise kalapüügi, kui selle veeala kohta kehtestatud aastane lubatud saak on ammendunud vähemalt 90 protsendi ulatuses. Kutselise kalapüügi võib peatada ühe või mitme maakonna, püsiasustusega väikesaare, püügivahendi, kalaliigi ja "Kalapüügiseaduse” § 13 lõikes 3 nimetatud kalapüügiloa osas.

Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul on peamine räimepüügi vahend kastmõrd, millega püütakse 95-98 protsenti räimesaagist. Kastmõrd on väheselektiivne, püügivahend, millega püüdmise korral ei saa vältida räime sattumist püünisesse. Kui räime massilise rände ajal püütakse kastmõrraga jätkuvalt kala, ei ole räimepüük tegelikult lõpetatud, sest ei ole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse. Kastmõrda sattunud räime ei ole võimalik ka elujõulisena vabastada, sest teiste kalade ja kastmõrra võrgulina vastu hõõrudes saab räim vigastusi, kaotades suure osa oma soomuskattest, mille tulemusel kaotab räim ka eluvõime. Seetõttu on tarvilik peatada Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ICES alarajoonides 28.2, 29 ja 32 kastmõrraga kalapüük.


1. Peatan Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ICES alarajoonides 28.2, 29 ja 32 toimuva räimepüügi.

2. Peatan Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ICES alarajoonides 28.2, 29 ja 32 toimuva kalapüügi kastmõrdadega.

3. Käskkiri kehtib Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ICES alarajoonides 28.2, 29 ja 32 kala püüdvate isikute suhtes väljaandes Ametlikud Teadaanded käskkirja avaldamisele järgnevast päevast alates.

4. Kalamajandusosakonnal korraldada käskkirja avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.


Käskkirja peale võib esitada kaebuse halduskohtule väljaandes Ametlikud Teadaanded käskkirja avaldamisest arvates 30 päeva jooksul "Halduskohtumenetluse seadustikus” ettenähtud korras.


Saata: Eesti Kalurite Liit, Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, kalamajandusosakond, haldusosakond, avalike suhete osakond.


Juhan Parts
Majandus- ja kommunikatsiooniminister
põllumajandusministri ülesannetes