Laadi alla PDF failina   Prindi
Kalapüügi korraldamise teated
Avaldamise algus: 13.12.2012

K Ä S K K I R I


Tallinn 13.detsember 2012 nr 213

2012. aasta nakkevõrgu püügi avamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Käskkiri kehtestatakse "Kalapüügiseaduse” § 19 lõike 62 alusel.

Vabariigi Valitsuse 27. oktoobri 2011. a määruse nr 135 "Kutselise kalapüügi võimalused ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Läänemerel ja Liivi lahel kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud saak 2012. aastaks” § 14 lg 4 ja 6 kohaselt on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud latikasaak 614 tonni ja haugisaak 160 tonni.

Põllumajandusminister peatas haugi- ja latikapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel oma 08. novembri 2012. a käskkirjaga nr 193. Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määrusega nr 104 "Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” ettenähtud korras esitatud andmete kohaselt püüdsid kalurid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel enne põllumajandusministri püügi peatamise käskkirja nr 193 jõustumist 12. novembril 2012. a 147,884 tonni haugi ehk 92,4% ja 571,446 tonni latikat ehk 93,1% Vabariigi Valitsuse 20.10.2011. a määrusega nr 135 Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kehtestatud aastasest lubatud saagist kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel.

Haugikvooti on alles 12,116 tonni ehk 7,6% ja latikakvooti on alles 42,555 tonni ehk 6,9%. Lisaks eelpoolmainitud kalaliikidele on veel alles kohakvooti 72,714 tonni ehk 10,2%, ahvenakvooti 338,826 tonni ehk 24,2% ja särjekvooti 93,080 tonni ehk 31%. Alles jäänud kvootide arvelt oleks võimalik piiratud mahus püügi avamine Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peamisteks kalapüügivahenditeks mõrrad, nakke- või raamvõrgud ja põhjanoot ehk mutnik. Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 "Kalapüügieeskiri" § 31 lõike 2 punktide 2 ja 3 kohaselt on kaldast kaugemal kui 1 km Peipsi järves ning kaldast kaugemal kui 500 m Lämmijärves ja Pihkva järves keelatud nakkevõrguga püügil kasutada väiksemat silmasuurust kui 130 mm, välja arvatud siiapüügil, kus kaldast kaugemal kui 1 km on keelatud kasutada väiksemat silmasuurust kui 96 mm. Nimetatud silmasuurusega nakkevõrgud on kõrge selektiivsusega alamõõdulise kala
suhtes, kuhu suurtes kogustes kalapüügieeskirja lisas 5 toodud alamõõdust väiksemat koha, haugi ja latikat ei takerdu. Kalapüügieeskirja § 44 lõike 1 punktide 3 ja 4 kohaselt lubatakse nakkevõrgupüügil kaaspüügina püüda arvuliselt kuni 8% alamõõdulist latikat, haugi ja koha vastava kalaliigi saagist. Sellega on võimaldatud väikestes kogustes nakkevõrku sattuvat alamõõdulist kala ära võtta, kuna nakkevõrguga püügil ei saa kala võrgust eluvõimelisena vabastada. Keskkonnaministri 22. detsembri 2011 määruse nr 71 "Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2012. aastal" § 1 lõike 1 punkti 1 kohaselt on Peipsi järvel kaldast arvates 1 km laiusel veealal ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast arvates 500 m laiusel veealal 2012. aastal keelatud püük nakkevõrkudega 1. septembrist 31. detsembrini.

Tartu Ülikooli Mereinstituudi teadlaste hinnangul koosneb mõrdade saak kaaluliselt ligikaudu 80% ulatuses sellise suurusega kohadest, kes 1. novembrist kehtiva regulatsiooni kohaselt on alammõõdulised ja kelle mõrdadest vabastamine eluvõimelisena on küsitav. Seetõttu on tarvilik, et mõrdadega kalapüük kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel jääks peatatuks. Põhjanooda ehk mutnikuga püük on keskkonnaministri 22. detsembri 2011. a määruse nr 71 "Ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2012. aastal" § 3 lõike 1 punkti 2 kohaselt keelatud 1. novembrist - 31. detsembrini.

1. Avan kaluri kalapüügiloa alusel toimuva kalapüügi Peipsi järvel nakke- või raamvõrguga kaldast kaugemal kui 1 km ning Lämmi- ja Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 m alates 17. detsembrist 2012. a kuni 31. detsembrini 2012. a.

2. Käskkiri kehtib Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel kala püüdvate isikute suhtes väljaandes Ametlikud Teadaanded käskkirja avaldamisele järgnevast päevast alates.

3. Käskkiri jõustub väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgnevast päevast.

4. Kalamajandusosakonnal korraldada käskkirja avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.


Käskkirja peale võib esitada kaebuse halduskohtule väljaandes Ametlikud Teadaanded käskkirja avaldamisest arvates 30 päeva jooksul "Halduskohtumenetluse seadustikus” ettenähtud korras.


Saata: Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, MTÜ Peipsi Kalurite Ühing, kalamajandusosakond, haldusosakond, avalike suhete osakond.


Helir-Valdor Seeder