Sotsiaalministeerium avaldab teadaande kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 4 lõike 5 alusel.

Tööandjate esindajad Eesti Haiglate Liit ja Eesti Kiirabi Liit ning töötajate esindajad Eesti Arstide Liit, Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit ja Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliit leppisid kokku alljärgnevas:

1. Üldsätted
1.1. Lepingus kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1.1.1. Arst – arsti kutsega isik, kes töötab arsti kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.2. Arst-resident – residentuuris eriala omandav arst;
1.1.3. Eriarst – eriarstina registreeritud isik, kes osutab eriarstiabi, üldarstiabi või kiirabi;
1.1.4. Abiarst – tervishoiuteenuse osutamisel osalev arstiõppe üliõpilane (vastavalt TTKS § 43
lg 1 p 2);
1.1.5. Õde – õe kutsega isik, kes töötab õe kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.6. Ämmaemand – ämmaemanda kutsega isik, kes töötab ämmaemanda kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.7. Tervishoiu tugispetsialist – füsioterapeut, tegevusterapeut, radioloogiatehnik, bioanalüütik, kes töötab
vastavat kvalifikatsiooni nõudval ametikohal;
1.1.8. Kiirabitehnik - kiirabibrigaadi liige, kes on läbinud vähemalt 400-tunnise erakorralise meditsiini alase õppe ning
omab lisaks alarmsõiduki juhtimise õigust;
1.1.9. Erakorralise meditsiini tehnik – erakorralise meditsiini tehniku kutsega isik, kes töötab vastaval ametikohal;
1.1.10. Kliiniline psühholoog – kliinilise psühholoogi kutsega isik, kes töötab vastavat kvalifikatsiooni nõudval
ametikohal;
1.1.11. Hooldustöötaja – hooldaja, põetaja, abiline, kes töötab vastava nimetusega ametikohal ja osaleb
tervishoiuteenuse osutamisel.
1.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest.

2. Töötasu
2.1. Töötasu alammäärad
2.1.1 Alates 01.04.2021.a on töötasu alammäär arstidel 13,85 eurot tunnis; eriarstidel 15,00 eurot tunnis; õdedel,
ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 8,40 eurot tunnis; kiirabitehnikutel 7,07 eurot tunnis, erakorralise
meditsiini tehnikutel 7,49 eurot tunnis, kliinilistel psühholoogidel 10,50 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 5,25 eurot
tunnis.
2.1.2. Alates 01.04.2022.a on töötasu alammäär arstidel 14,90 eurot tunnis; eriarstidel 16,20 eurot tunnis; õdedel,
ämmaemandatel ja tervishoiu tugispetsialistidel 9,05 eurot tunnis; kiirabitehnikutel 7,60 eurot tunnis, erakorralise
meditsiini tehnikutel 8,05 eurot tunnis, kliinilistel psühholoogidel 11,50 eurot tunnis ning hooldustöötajatel 5,70 eurot
tunnis.
2.2. Arst-residendi töötasu alammäär on võrdne arsti töötasu alammääraga. 2.2.1. Arst-residentide tasustatud tööaeg on 40 tundi nädalas. Arst-residentidel on õigus tööaja sees osaleda residentuuri programmi kuuluval teoreetilisel koolitusel.
2.3. Abiarsti töötasu alammäär on vähemalt 60% arsti töötasu alammäärast.

3. Öötöö, puhkepäevadel tehtava töö ja ületunnitöö hüvitamine
3.1. Alates 01.04.2021.a maksab tööandja ööajal (kl 22.00 – 06.00) töötamise eest vähemalt 1,35-kordset töötasu.
3.2. Alates 01.04.2021.a maksab tööandja laupäevale või pühapäevale langeva tööaja puhul päevasel ajal (kl 06.00-
22.00) 1,15-kordset ja alates 01.04.2022.a 1,2-kordset töötasu.
3.3. Ületunnitöö hüvitamisel rahas võetakse töötasu arvestamisel aluseks töölepingujärgne põhitöötasu ja tööandja
poolt määratud või töölepingus kokku lepitud püsivad lisatasud.

4. Töö- ja puhkeaeg ning puhkus
4.1. Tööaja summeeritud arvestuse korral on arvestusperioodi pikkus kuni 4 kuud. Tööajakavasse kantakse kõik
planeeritavad töötunnid.

5. Töökoormus
5.1. Ambulatoorse töö standard eriarstiabis
5.1.1. arsti ja teda assisteeriva õe esmase vastuvõtu kestus on 25 minutit, korduva vastuvõtu kestus 15 minutit, õe
iseseisva esmase vastuvõtu kestus on 30 minutit;
5.1.2. psühhiaatrias on vastuvõtu kestus aktiivravis 55 minutit, toetusravis 30 minutit;
5.1.3. täistööajaga ambulatoorse töö puhul moodustab 8-tunnisest tööpäevast vastuvõtuaeg 7 tundi, 1 tund on
muudeks tööülesanneteks, osalise tööaja korral väheneb summaarse vastuvõtuaja ja muudeks ülesanneteks
ettenähtud tööaja kestus proportsionaalselt;
5.1.4. vastuvõtule registreeritakse nii esmased kui korduvad patsiendid;
5.1.5. koormuse hindamise aluseks on vastuvõetud patsientide arv kvartalis;
5.1.6. töötaja ja tööandja kokkuleppel on lubatud, kuid töötajat ei või selleks kohustada:
a) töötada intensiivsemalt, juhul kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud täiendava töö tegemises ja selle
tasustamises; intensiivsema töö korral vastutavad töö kvaliteedi eest töötaja ja tööandja võrdselt.
b) töötada väiksema intensiivsusega ja pikendada summaarset vastuvõtuaega tööpäevas kuni 8 tunnini.

8. Lepingu laiendamine
8.1. Lepingu punktides 2, 3, 4.1 ja 5.1 sätestatud tingimusi laiendatakse kollektiivlepingu seaduse § 4 lg 4 tähenduses
järgnevalt:
8.1.1 tööandjate poolel kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti poolt
väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või
riigieelarvest;
8.1.2 töötajate poolel kõigile Lepingu punktides 1.1.1–1.1.11 nimetatud töötajatele, kes töötavad Lepingu punktis 8.1.1
sätestatud asutustes ja ettevõtetes.

10. Lepingu kehtivus ja selle muutmise kord
9.1. Leping jõustub alates allakirjutamise hetkest ja kehtib kuni 31. detsembrini 2022.a.
9.2. Lepingus saab muudatusi teha Poolte kokkuleppel. Muudatuste tegemist sooviv Pool peab sellest teistele pooltele
kirjalikult teatama. Muudatused tehakse kirjalikult.
9.3. Pooled on kohustatud täitma Lepingus kokkulepitud tingimusi kuni uue kollektiivlepingu sõlmimiseni. Lepingu
kehtivuse ajal kohustuvad pooled mitte kuulutama välja streiki või töösulgu Lepingus sätestatud tingimuste muutmise
ajendil (pidama töörahu).