Ametlike Teadaannete väljaandest

Ametlike Teadaannete tutvustus
Ametlikud Teadaanded (edaspidi AT) väljaandmine on reguleeritud Riigi Teataja seaduse §-s 13 ning Ametlikke Teadaannete põhimääruses.
AT väljaandja on Justiitsministeerium ja volitatud töötleja Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Vastutava ja volitatud töötleja pädevus on reguleeritud Ametlike Teadaannete põhimääruse §-s 2.
AT-s avaldatakse avalikult teatavaks tegemiseks teated, kutsed ja kuulutused (edaspidi teadaanne), mille avaldamise kohustus tuleneb seadusest või Vabariigi Valitsuse või ministri määrusest.
Avaldamise eesmärgid
AT-s avaldatakse teadaandeid:
  1. üldsuse teavitamiseks;
  2. avalikuks kättetoimetamiseks isikule;
  3. avaliku teatavaks tegemise tõsiasja jäädvustamiseks, mis on eelduseks asjaomase menetluse edasiseks kulgemiseks.
Avaldamise kord
Teadaannete avaldamine on korraldatud iseteeninduse põhimõttel st teadaandeid avaldavad andmeandjad, kes vastutavad ka teadaande õigsuse eest:
  1. AT süsteemi sisse logides;
  2. X-tee teenust kasutades andmeandja enda infosüsteemist.
Väljaandja on koostöös andmeandjatega koostanud teadaannete liikidele vastavad automaatselt eeltäidetud vormid. Vormide täitmisel võetakse isikuandmed avaldamiseks rahvastiku- ja äriregistrist. Teadaande vormid tehakse avaldamiseks kättesaadavaks AT veebiliidese kaudu või vastava teenuse abil teistele andmekogudele, mis on ATga andmevahetuskihi kaudu liidestatud.
Avaldamiseks on kättesaadavad üle 350 teadaande vormi.
Statistika
  • 95% teadaannete liikide avaldamise eesmärk on üldsuse teavitamine
  • 5% on suunatud isikutele kättetoimetamiseks
  • Aastas avaldatakse keskmiselt 150 000 teadaannet:
    • Keskmiselt 12 500 teadaannet kuus
    • Umbes 500 teadaannet päevas
X-tee teenuse kaudu avaldatakse liidestatud infosüsteemidest ligikaudu 7 000 teadaannet kuus. Seega üle poole teadaannetest avaldatakse otse andmeandja infosüsteemist.
Andmeandja esindaja õigused ja võimalused
Andmeandja esindaja autendib end ning tema esindusõigus päritakse automaatselt äriregistrist. Andmeandja registrijärgne esindaja võib AT süsteemis volitada esindus- ja avaldamisõigust edasi, andes volituse teadaande avaldajale andmeandja nimel teadaannet avaldada ja esindusõigust edasi anda.
Teadaande avaldaja:
  • Täidab vastavalt andmeandja pädevusele teadaande liigi eeltäidetud vormi
  • Avaldab teadaande
  • Lõpetab teadaande avaldamise, kui selle eesmärk on täidetud ja seda ei lõpetata automaatselt
  • Saab vaadata andmeandja avaldatud teadaandeid arhiivis
  • Saab maksta avaldamisel nõutavat riigilõivu
  • Teeb muid seotud toiminguid
Nõustamine

AT väljaandja ja volitatud töötleja avaldamisprotsessi ei sekku, kuid abistavad ja nõustavad teadaande avaldajaid ning AT kasutajaid.

Maksejõuetusregistri ülesanne

AT täidab ka maksejõuetusregistri ülesannet, milleks on maksejõuetuse menetluse andmete kättesaadavus. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse 2015/848 kohaselt olid liikmesriigid kohustatud looma ühe või mitu registrit maksejõuetusmenetluste kohta ja ühendama need EL-i ühtseks süsteemiks. 2020. aastaks loodi AT-s väikese arendusmahuga nõuetele vastav siseriiklik lahendus koos masintõlke võimekusega, vältides kulukat maksejõuetusregistri loomist.
Pankroti- ja võlgade ümberkujundamise teadaanded on kättesaadavad nime ja isiku- või registrikoodi alusel.

MinuAT teenus

Igaüks saab MinuAT teenust kasutades nii eesti kui ka inglise keeles tellida avaldatavaid teadaandeid liigi, territooriumi, kui see on teadaandel määratud, alusel sh maksejõuetusteadaandeid, isiku nime ning isiku- või registrikoodi alusel.

Masintõlge

AT-s võeti 2020. aastal esimeste infosüsteemide hulgas kasutusele masintõlge, mis tõlgib närvivõrkude õppimisalgoritmi kasutades kogu teabe, sh teadaanded, inglise keelde. See tagab välispartneritele avaldatud teadaannetest arusaamise.
Inglise keeles: www.ametlikudteadaanded.ee/eng/index

Ajalugu
Paberil väljaandmine
  • 1918 – 1940 – Riigi Teatajas ja Riigi Teataja Lisas
  • 1993 – 1999 – Riigi Teataja Lisas
  • 1999 – Eraldi väljaanne Ametlikud Teadaanded. Ilmus ühes üleriigilise levikuga ajalehes mitteperioodilise lisana.
Paberil ja elektroonilisel kujul väljaandmine
  • 2000 – 2003 – Alustati elektroonilisel kujul väljaandmist. Paberil avaldati eraldi väljaandena ja hiljem ajalehe lisana.
Elektroonilisel kujul väljaandmine
  • 2003 – 2015 – Paberil väljaandmine lõpetati ja jätkus vaid elektroonilisel kujul väljaandmine.
  • 2015 – Võeti kasutusele Ametlike Teadaannete uuenenud infosüsteem, millega asendati vana, 14 aastat kasutusel olnud infosüsteem.

Enne Justiitsministeeriumi oli Ametlike Teadaannete väljaandjaks Riigikantselei (nii Riigi Teataja Kirjastus kui ka lepingu alusel Äripäev).

Ametlike Teadaannete uus infosüsteem
2015. aasta 6. aprillil võeti kasutusele Ametlike Teadaannete uus infosüsteem, mille eesmärgiks on parandada teabe kättesaadavust, selle levimist ja andmekvaliteeti.

Uus infosüsteem pakub mitmeid uusi võimalusi nii teadaannete avaldajale kui ka inimesele, kes soovib ametlike teadaannetega tutvuda (Minu AT teenused). Teadaannete avaldajad saavad uues infosüsteemis avaldada teadaandeid nn „iseteeninduse“ põhimõttel, kasutades iga teadaande liigi jaoks loodud eeltäidetud vorme.

Uue infosüsteemi väljatöötamist rahastati Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi struktuurivahendite taotlusvoorust „Teabe kättesaadavuse, mugava kasutatavuse ja arusaadavuse parandamine“.

Uue infosüsteemi tutvustamine
2014. aasta 2. septembril toimus Rahvusraamatukogu suures konverentsisaalis Ametlike Teadaannete uue infosüsteemi tutvustusüritus.
Ametlike Teadaannete uue infosüsteemi üldiseid põhimõtteid ja juurutuskava tutvustas Justiitsministeeriumi Riigi Teataja talituse juhataja Jüri Heinla.
Uue infosüsteemi toimimist ja võimalusi tutvustas arendaja, Inversion Software OÜ, esindaja Indrek Järve.

Esitluse ettekandega on võimalik tutvuda siin.
Esitlusest on saadaval ka videosalvestus, mida saab vaadata siit (I osa, II osa).