K Ä S K K I R I

Tallinn
1. juuni 2011 nr 93


Käskkiri kehtestatakse "Kalapüügiseaduse” § 19 lõike 6 alusel.

Nõukogu määrusega (EL) nr 1124/2010, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2011. aastaks (ELT L 318, 4.12.2010, lk 1-9), on Eesti Vabariigile 2011. aastaks määratud räime püügivõimalus Läänemerel ICES alarajoonis 28.1 (Liivi laht) 16 809 tonni.

Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määruse nr 150 "Kutselise kalapüügi võimalused ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Läänemerel ja Liivi lahel kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud saak 2011. aastaks” § 132 lõike 1 punkti 1 kohaselt on Pärnu maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel lubatud aastane räimesaak Läänemerel ICES alarajoonis 28.1 (Liivi laht) 6939 tonni.

Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määrusega nr 104 "Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” ettenähtud korras esitatud andmete kohaselt on 31. maiks 2011. a Pärnu maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ICES alarajoonis 28.1 (Liivi laht) püütud 6304 tonni räime. Sellega on Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määruse nr 150 "Kutselise kalapüügi võimalused ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Läänemerel ja Liivi lahel kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud saak 2011. aastaks” § 132 lõike 1 punktiga 1 kehtestatud aastane lubatud saak ammendunud vähemalt 90 protsendi ulatuses.

"Kalapüügiseaduse” § 19 lõige 6 kohustab põllumajandusministrit peatama veealal kutselise kalapüügi, kui selle veeala kohta kehtestatud aastane lubatud saak on ammendunud vähemalt 90 protsendi ulatuses. Kutselise kalapüügi võib peatada ühe või mitme maakonna, püsiasustusega väikesaare, püügivahendi, kalaliigi ja käesoleva seaduse § 13 lõikes 3 nimetatud kalapüügiloa osas.

Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul on peamine räimepüügi vahend kastmõrd, millega püütakse 95-98% räimesaagist. Kastmõrd on väheselektiivne püügivahend, millega püüdmise korral ei saa vältida räime sattumist püünisesse. Kui räime massilise rände ajal püütakse kastmõrraga jätkuvalt kala, ei ole räimepüük tegelikult lõpetatud, sest ei ole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse. Kastmõrda sattunud räime ei ole võimalik ka elujõulisena vabastada, sest teiste kalade ja kastmõrra võrgulina vastu hõõrudes saab räim vigastusi, kaotades suure osa oma soomuskattest, mille tulemusel kaotab räim ka eluvõime. Seetõttu on tarvilik peatada Pärnu maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemere ICES alarajoonis 28.1 (Liivi laht) kastmõrraga kalapüük.

1. Peatan Pärnu maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ICES alarajoonis 28.1 (Liivi laht) toimuva räimepüügi.

2. Peatan Pärnu maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemere ICES alarajoonis 28.1 (Liivi laht) toimuva kalapüügi kastmõrdadega.

3. Käskkiri kehtib Pärnu maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ICES alarajoonis 28.1 (Liivi laht) kala püüdvate isikute suhtes käskkirja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgnevast päevast alates.

4. Kalamajandusosakonnal korraldada käskkirja avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.


Käskkirja peale võib esitada kaebuse halduskohtule väljaandes Ametlikud Teadaanded käskkirja avaldamisest arvates 30 päeva jooksul "Halduskohtumenetluse seadustikus” ettenähtud korras.


Saata: Eesti Kalurite Liit, Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Eesti Traalpüügi Ühistu, MTÜ Liivi Lahe Kalanduskogu, Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, kalamajandusosakond, haldusosakond, avalike suhete osakond.


Juhan Parts
Majandus- ja kommunikatsiooniminister
põllumajandusministri ülesannetes