Laadi alla PDF failina   Prindi
Kalapüügi korraldamise teated
Avaldamise algus: 06.06.2014

Põllumajandusministeerium
K Ä S K K I R I


Tallinn 06.06 2014 nr 85


2014. aasta räimepüügi peatamine Harju maakonnas Läänemerel ICESi alarajoonides 28.2, 29 ja 32

Käskkiri kehtestatakse kalapüügiseaduse § 19 lõike 6 alusel.

Nõukogu määrusega (EL) nr 1180/2013, millega määratakse kindlaks teatavate Läänemere kalavarude ja kalavarurühmade püügivõimalused 2014. aastaks (ELT L 313. 22/11/2013, lk 4-12), on Eesti Vabariigile 2014. aastaks määratud räime püügivõimalus Läänemerel ICESi alarajoonides 25-27, 28.2, 29 ja 32 kokku 12 664 tonni.

Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2013. a määruse nr 163 "Kutselise kalapüügi võimalused ning aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2014. aastal” (edaspidi määrus nr 163) § 10 lõike 2 kohaselt on Läänemerel ICESi alarajoonides 28.2, 29 ja 32 kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud räimesaak 1437 tonni, millest 1137 tonni ammendumisel võib Saare, Hiiu, Lääne, Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas püüda räime 50 tonni iga nimetatud maakonna kohta.

Seega on Vabariigi Valitsus kalapüügiseaduse § 134 lõike 33 alusel kehtestanud Läänemerel ICESi alarajoonides 28.2, 29 ja 32 kaluri kalapüügiloa alusel toimuva räimepüügi kohta aastase lubatud räimesaagi alam- ja ülemmäärad maakondade kaupa. Saare, Hiiu, Lääne, Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel toimuva räimepüügi aastane lubatud saak ei saa mingil juhul olla väiksem kui 50 tonni ega suurem kui 1187 tonni.
Nii Saare, Hiiu, Lääne, Harju, Lääne-Viru kui ka Ida-Viru maakonnas kujuneb kaluri kalapüügiloa alusel toimuva räimepüügi 2014. aasta lubatud saak lõplikult kindlaks pärast seda, kui Läänemerel ICESi alarajoonides 28.2, 29 ja 32 on välja püütud 1137 tonni räime, mida Vabariigi Valitsuse määruse nr 163 § 10 lõike 2 kohaselt püütakse kuues maakonnas ühiselt.

Kui ühine räimesaak on välja püütud, selgub, kuidas on ühine saak jaotunud maakondade vahel ehk mitu tonni räime nimetatud 1137 tonnist püüti ühes või teises maakonnas. Liites maakonnas püütud kogusele 50 tonni, mis on iga maakonna lubatud saagi alammäär, saadakse selles maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel toimuva räimepüügi aastane lubatud saak.

Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määrusega nr 104 "Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” (edaspidi määrus nr 104) ja keskkonnaministri 29. oktoobri 2012. a määrusega nr 34 "Kalalaeva sadamasse tulekust ning pardal olevatest kalakogustest teatamise aeg, kord ja esitatavate andmete nimistu” (edaspidi määrus nr 34) ettenähtud korras esitatud andmete kohaselt on 2014. aastal Läänemerel ICESi alarajoonides 28.2, 29 ja 32 kaluri kalapüügiloa alusel püütud vähemalt 1137 tonni räime. Seega on Saare, Hiiu, Lääne, Harju, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondade ühine räimesaak ammendunud.
Vabariigi Valitsuse määrusega nr 104 ja keskkonnaministri määrusega nr 34 ettenähtud korras esitatud andmete kohaselt on Harju maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ICESi alarajoonides 28.2, 29 ja 32 püütud kõikidele nimetatud maakondadele ühiseks püügiks oleva ammendunud ühise räimesaagi arvelt 46,604 tonni räime. Kui liita sellele 50 tonni, on Harju maakonnas Läänemerel ICESi alarajoonides 28.2, 29 ja 32 kaluri kalapüügiloa alusel lubatud aastane räimesaak 96,604 tonni.

Arvestades, et välja on püütud juba 86,944 tonni räime, on Harju maakonnas kaluri kalapüügiloa alusel lubatud aastane räimesaak Läänemerel ICESi alarajoonides 28.2, 29 ja 32 ammendunud vähemalt 90 protsendi ulatuses.
Kalapüügiseaduse § 19 lõige 6 kohustab põllumajandusministrit peatama veealal kutselise kalapüügi, kui selle veeala kohta kehtestatud aastane lubatud saak on ammendunud vähemalt 90 protsendi ulatuses. Kutselise kalapüügi võib peatada ühe või mitme maakonna, püsiasustusega väikesaare, püügivahendi, kalaliigi ja kalapüügiseaduse § 13 lõikes 3 nimetatud kalapüügiloa osas.

Kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul on peamine räimepüügi vahend kastmõrd, millega püütakse 95-98 protsenti räimesaagist. Kastmõrd on väheselektiivne püügivahend, millega püüdmise korral ei saa vältida räime sattumist püünisesse. Kui räime massilise rände ajal püütakse kastmõrraga jätkuvalt kala, ei ole räimepüük tegelikult lõpetatud, sest ei ole võimalik vältida suures koguses räime sattumist püünistesse. Kastmõrda sattunud räime ei ole võimalik ka elujõulisena vabastada, sest teiste kalade ja kastmõrra võrgulina vastu hõõrudes saab räim vigastusi, kaotades suure osa oma soomuskattest, mille tulemusel kaotab räim ka eluvõime. Seetõttu on tarvilik peatada kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ICESi alarajoonides 28.2, 29 ja 32 kastmõrraga kalapüük.


1. Peatan kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ICESi alarajoonides 28.2, 29 ja 32 toimuva räimepüügi Harju maakonnas kastmõrdadega.

2. Peatan Harju maakonna kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ICESi alarajoonides 28.2, 29 ja 32 toimuva kalapüügi kastmõrdadega.

3. Käskkiri kehtib Harju maakonna kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ICESi alarajoonides 28.2, 29 ja 32 kala püüdvate isikute suhtes väljaandes Ametlikud Teadaanded käskkirja avaldamisele järgnevast päevast alates.

4. Kalamajandusosakond korraldab käskkirja avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.


Käskkirja peale võib esitada kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul alates käskkirja avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.


Saata: Eesti Kalurite Liit, Eesti Kalapüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, kalamajandusosakond, haldusosakond, avalike suhete osakond.



Ivari Padar