PÕLLUMAJANDUSMINISTER

K Ä S K K I R I




Tallinn 28. mai 2014 nr 79


2014. a I poolaasta ahvenapüügi peatamine Peipsi,
Lämmi- ja Pihkva järvel


Käskkiri kehtestatakse kalapüügiseaduse § 19 lõike 6 alusel.

Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2013. a määruse nr 163 "Kutselise kalapüügi võimalused ning aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2014. aastaks” § 11 lõike 1 punkti 1 kohaselt on Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud poolaastaks lubatud saak ahvena kohta 400 tonni.

Vabariigi Valitsuse 31. märtsi 2003. a määrusega nr 104 "Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord” ettenähtud korras esitatud andmete kohaselt on 2014. aastal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püütud vähemalt 360 tonni ahvenat. Sellega on Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2013. a määruse nr 163 "Kutselise kalapüügi võimalused ning aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, Läänemerel ja Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2014. aastaks” § 11 lõike 1 punktis 1 kehtestatud poolaasta lubatud saak ammendunud vähemalt 90 protsendi ulatuses.

Kalapüügiseaduse § 19 lõige 6 kohustab põllumajandusministrit peatama veealal kutselise kalapüügi, kui selle veeala kohta kehtestatud aastane lubatud saak on ammendunud vähemalt 90 protsendi ulatuses. Kutselise kalapüügi võib peatada ühe või mitme maakonna, püsiasustusega väikesaare, püügivahendi, kalaliigi ja kalapüügiseaduse § 13 lõikes 3 nimetatud kalapüügiloa osas.

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi 09. mai 2014 kirja nr 3-10/MI- 8742-2 andmetel on esimesel poolaastal kaluri kalapüügiloa alusel ahvena püügi puhul Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel peamisteks püügivahenditeks mõrrad ja teadlaste arvamuse kohaselt on ahvena poolaastakvoodi täitumisel vajalik keelata ka mõrrapüük.

Seega on kaluri kalapüügiloa alusel toimuva püügi puhul peamisteks ahvenapüügivahenditeks esimesel poolaastal Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel mõrd, vähemal määral nakke- ja raamvõrk, püüvõrk, kaldanoot ja õngejada. Nimetatud püügivahenditest on nakke- ja raamvõrk väheselektiivsed, nendega püüdmise korral ei saa vältida ahvena sattumist püünistesse. Nakke- ja raamvõrgust ei ole püütud kala üldjuhul võimalik eluvõimelisena vabastada.

Samuti ei saa ahvena sattumist püünisesse vältida mõrraga püüdmise korral. Mõrdadega püütakse suurtes kogustes ahvenat, mistõttu ei ole otstarbekas jätkata mõrrapüüki, kuna enamik kalasaagist tuleks taas vette tagasi heita. Ahven moodustas käesoleva aasta aprillis mõrdadega püütud kalast 43,72% ja võrkudega püütud kalast 3,24%. Lisaks moodustas käesoleva aasta aprillis mõrdadega püütud kalast latikas 35,98%, haug 0,3% ja 2,89% koha.

Vabariigi Valitsuse 9. mai 2003. a määruse nr 144 "Kalapüügieeskiri” § 30 lõike 1 punkti 8 kohaselt on keelatud püük mõrraga Lämmi- ja Pihkva järves 15. maist 15. juunini ning § 38 punktide 8 ja 10 kohaselt on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves keelatud püüda latikat ja koha 15. maist 15. juunini. Samuti on Põllumajandusministri 3. märtsi 2014. a käskkirjaga nr 39 haugi poolaasta lubatud saagi ammendumise tõttu peatatud haugipüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kuni 30. juunini 2014.

Seetõttu tuleks aprilli mõrrasaagi andmetele tuginedes kuni 15. juunini kogu mõrrasaagist tagasi heita 82,92%. Kuigi üldjuhul on mõrdadest kala eluvõimelisena vabastamine võimalik, võib osa kaladest tagasiheitmise käigus siiski saada surmavaid vigastusi, mistõttu olukorras, kus suurem osa mõrrasaagist tuleb ahvenapüügi keelu kehtestamisel tagasi heita, ei ole ka mõrrapüügi jätkamine Peipsi järvel kalavarude ratsionaalse kasutamise seisukohalt otstarbekas. Seoses ahvena poolaasta kvoodi täitumisega ja mõrdadesse jääva suure ahvena kogusega, mis püügikeelu ajal tuleks mõrdadest tagasi heita, on kalavarude ratsionaalset kasutamist arvestades otstarbekas peatada ka mõrrapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kuni 30. juunini.

Muudest püügivahenditest on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud kasutada kaldanoota tiibade kogupikkusega 50 m ja 100 õngekonksuga õngejada, ka nendega püügil ei ole üldjuhul võimalik kala eluvõimelisena vabastada. Lisaks on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lubatud kasutada püüvõrku, millest kala eluvõimelisena vabastamine on üldjuhul võimalik. Kalapüügieeskirja § 30 lõike 1 punkti 9 kohaselt on keelatud püük püüvõrguga Lämmi- ja Pihkva järves 15. maist 15. juunini ja püük teiste kurnpüünistega, sealhulgas kaldanoodaga 15. maist 15. augustini. Püüvõrgu saagist moodustas käesoleva aasta aprillis 0,41% haug, 4,73% latikas, 2,3% koha ja 56,72% ahven.

Püük nakkevõrguga on kalapüügieeskirja kohaselt keelatud 6. maist 31. augustini.

Eelnimetatud põhjustel on vajalik peatada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel toimuv kala püük mõrraga, püüvõrguga, kaldanoodaga ning õngejadaga.

1. Peatan ahvenapüügi Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kuni 30. juunini 2014.

2. Peatan kalapüügi püüvõrguga, mõrraga, 100 õngekonksuga õngejadaga ja kaldanoodaga tiibade kogupikkusega 50 m Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kuni 30. juunini 2014.
3. Käskkiri kehtib Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel kala püüdvate isikute suhtes käskkirja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisele järgnevast päevast alates.

4. Kalamajandusosakond korraldab käskkirja avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel.

Käskkirja peale võib esitada kaebuse halduskohtule 30 päeva jooksul alates käskkirja avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Saata: Keskkonnaministeerium, Keskkonnainspektsioon, Kalanduse Teabekeskus, MTÜ Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit, MTÜ Peipsi Kalurite Ühing, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, kalamajandusosakond, haldusosakond, avalike suhete osakond.



Ivari Padar